KES MA OLEN JA KUHU SA SATTUNUD OLED?
MINUST
Minu nimi on Merili, olen pärit Tallinnast ja elan ka praegu siin, kuid olen elanud ka mujal Euroopas - vahetusüliõpilasena Lõuna-Hispaanias, lõputööd kirjutades ja loodust nautides Saksamaal ning Vahemere päikese all Maltal.
Seega olen pidanud nii mõnelgi korral riikide vahel kolima. Kuid kolimisel, eriti rahvusvaheliselt, saab hea ülevaate sellest, kui palju ASJU sul on. Ja ilmselt tekib vajadus ka üsna paljust lahti saada, kui just ei soovi suuremaid summasid asjade transpordile kulutada. Alles siis, kui hakkasin ise riikide vahel kolima, sain aru, kui hea tunde tekitab see, kui ma oma suvalisi kolinaid oma edasisse ellu kaasa võtma ei pea. Pikka aega olin see inimene, kes jättis alles kõik asjad, sest “äkki läheb kunagi vaja” (väike spoiler - ei lähe!). Kui tulin Eestisse tagasi, võtsin kohe ette oma lapsepõlvekodu toa ja viskasin ära hunniku vanu koolitöid ja muud pahna, annetasin suurema osa riietest (miks ma arvasin, et mul neid kunagi vaja peaks minema??) ja korrastasin kõik järelejäänud asjad.
DISCLAIMER
Siinkohal tahan ära mainida, et mul ei ole mingit kindlat meetodit või stiili, mille järgi korrastamisel toimin. Olen läbi töötanud erinevate spetsialistide kirjandust ja muid väljundeid ning kõik, mida minu “loomingust” leiab, on erinevate meetodite kooslus või minu enda interpretatsioon ja arusaam organiseerimise põhimõtetest. Päris kindlasti ei pea ma end eksperdiks! Kui kellelgi on soovi järgida vaid mõnda teatud koolkonda, soovitan pöörduda vastavate ekspertide poole.
Korras ruum ja silmis rõõm!
KUIDAS SÜNDIS NATUKE PALJU?
Põhjalikumalt hakkasin korrastamisest ja organiseerimisvõimalustest huvituma 2020. aasta teises pooles, kui jäin lapsega koju. Tahtsin, et mu kodu oleks kogu aeg korras ja aega lugeda, uurida, katsetada justkui oli. Mõeldud-tehtud. Tegin endale selgeks põhitõed ja imasin uusi teadmisi sisse nagu pesukäsn ning scrollisin väga pikalt Amazoni, et leida endale just need õiged vahendid.
Siis jõudis mulle kohale ka see, et tegelikult on väike organiseerijahing minus vist kogu aeg olnud - miks ma muidu kogu oma teadliku elu igasugustest karpidest ja kastidest, sahtlitest ja riiulitest ja korktahvlitest olen huvitunud ja miks mul oli vaja koolis alati erinevate värvidega eraldatud kaustikuid, erinevat värvi markereid, et kategoriseerida oma konspekte, miks mulle väga meeldib Excelit kasutada ja miks mu telefoniäpid ja peavad olema kaustades, fotod samuti kaustades ja omakorda alamkaustades…
Kui mulle kõik need asjad minevikust loogiliseks said ja ma omad uued teadmised ja nipid vanadele veel peale lisasin, mõistsin, et tahan ka teisi aidata, kellel ei teki Jyskis punutud karpe nähes ekstaasi, kuid kes siiski sooviksid, et nende elu oleks kas või pisutki korrastatum ja selle tagajärel isegi helgem. Nii sündis Natuke Palju.
